Visioonid

Hindeid

uues koolis ei panda. Numbrite, tähtede või vms hindamissüsteem pigem pärsib, kui soodustab õppimist. Hinded viivad tähelepanu õppimiselt kõrvale, muutudes õpilaste puhul tihti omaette eesmärgiks või õpetajate puhul distsiplineerimisvahendiks. Hinne ei anna õpilasele tema õppimise kohta peaaegu mingit tagasisidet, milles õppimises kasu saaks olla.

Tagasiside on see, mida õpilane õppimisel vajab. Või pigem võiks seda nimetada edasisideks (Marshall Goldsmithi välja pakutud kontseptsioon- feedfoward). Edasiside on tulevikku suunatud: erinevalt minevikust, saame me tulevikku muuta.

Tagasisidel põhinevat hindamist nimetatakse kujundavaks hindamiseks. Ka kujundada saame me midagi tulevikus. Seega võib öelda, et edasiside kuulub kujundava hindamise tööriistade hulka.  Kuna tagasiside/edasiside on õppeprotsessi loomulik osa, siis eeldame, et hindamine protsessina toimub õppetöös kogu aeg, mitte episoodiliselt mingi perioodi lõpus.

Kuna meie kool suunab erilise tähelepanu laste loovusele, ettevõtlikkusele ja enesejuhtimisoskustele, siis on loogiline, et nii enda eesmärkide püstitamise, kui ka nende saavutamise kaalumisse (evaluate- eesti keeles puudub hea vaste) on kaasatud lapsed ise. Õpimapp on näiteks suurepärane vahend õppetöös. See võimaldab õppijal oma õppimise protsessi jäädvustada ja lõpus ka hinnanguid anda. Rääkimata sellest, et õpimapi koostamise käigus õpitakse väga erinevaid asju.

Kokkuvõtteks: Meil püstitavad lapsed endale ise õppe-eesmärgid (õpetaja abiga). Õpilane ise, kaasõpilased ja õpetaja analüüsivad eesmärkide saavutamist ja pakuvad välja võimalusi edasi liikumiseks.

Toit

Ajad, kus kõikidele lastele saab serveerida ühesugust toitu on pöördumatult mööda saamas. Erinevad toidutalumatused ja -allergiad on tõusev trend. Samuti valivad järjest enamad inimesed toitu erinevate põhimõtete alusel, näiteks taimetoitlased, mahetoitu eelistavad inimesed jne.

Tavapärasest erineva dieediga või toitumisega laste vanemad teavad, millised probleemid kaasnevad tavalise kooli- ja lasteaiatoiduga. Igapäevane ajakulu toidu kaasavalmistamisele, ühekülgseks jääv toit või dieedi rikkumine on mõned neist probleemidest.

Loovalt tulevikku kool plaanib korraldada koolisöögi nii, et see oleks tervislik (võimalikult suures ulatuses mahetoit, ohtralt aedvilju), maitsev ja kombineeritav iga koolilõuna raames nii, et erinevate toitumiskavadega lapsed saaksid kõik täisväärtusliku koolitoidu.

Selleks on plaanis kaasata toitlustuspartner, kes omab kogemusi erinevate toitumisviisidega, teab mida peab toiduvalmistamisel arvestama, et vältida toidu saastumist allergeenidega ning on koostööaldis ka laste maitse arendamisel/arvestamisel.

Riik maksab koolilõuna toetust, mis oli 2015. aastal 78 senti õpilase kohta päevas. :) Selge, et sellest ei jagu isegi kõikidele lastele ühesuguse tervisliku koolisöögi pakkumiseks. See, palju kulub tervislikule, erisustega arvestavale koolilõunale raha, selgub siis, kui sobiv toitlustuspartner on leitud.


Füüsiline õpikeskkond

ehk koolimaja koos interjööriga peaks vastama kaasaegse hariduse vajadustele. Ka laste käest on hakatud küsima, millist koolimaja nad sooviksid. Linnalabor korraldas 2014 aastal konkursi "Unistuste koolimaja". Töid laekus palju ja laste ideed olid vägagi kaalumist väärt. Meie koolis võiks näiteks olla nii:

  • Kool asub loodusest ümbritsetud keskkonnas ja koolimaja siseruumide ja kooliümbruse vaheline piir on kergesti ületatav. Ehk teisisõni välja minna on lihtne. On ka nn. üleminekualasid meie kehva kliima leevendamiseks (varjualused, sisehoov jne). Samuti võiks loodus "tungida" koolimajja sisse.
  • Ruumid vastavad aktiivõppe vajadustele. Lihtne on erineval viisil grupeeruda. Mitte keegi, kaasa arvatud õpetaja,  ei ole kuhugi ruumi osasse "kinnitatud" tahvli laua vm abil.
  • Klassiruumid peaksid soodustama mitmekesist õppimisasendite valikut. 45 minuti kaupa toolil istuda ei ole väikesel lapsel normaalne. Aktiivsus algab tihtipeale füüsisest. Õppida võib ka seistes, pikutades, põrandal istudes, pea peal seistes...
  • Lõimitud õppekava arvestav ruumijaotus. Loomulikult ei ole vaja erinevaid klasse erinevate ainete jaoks, kui kõik ained on ühte lõimitud. On hoopis vaja suuri klasse, mis on multifunktsionaalsed, sisaldades näiteks erinevaid alasid erievate tegevuste jaoks ja lihtsasti ümber korraldatavat ruumijaotust.  Millised tegevused ja kas ikkagi vajavad eraldi ruume, vajab läbi arutamist.
  • Eraldumise alad õpilaste jaoks.
  • Ruumijaotus võiks soodustada kooli oma tunde tekkimist.
  • Võiks olla kooliaed, mis on ühtlasi ka õppebaas ja osaliselt toidulaua rikastaja.


Liikumine

(täiendame peagi)




Kui soovid infot koolituste, õppematerjalide jne kohta, pane end kirja.
* Kohustuslik väli

Meid toetavad: